q=0,06*12*6=4,3m3/m2
t ЃEfiltri uhtumisest tingitud seisuaeg; t=0,33h
Filtrite arv N=0,5*
, ühe filtri filtratsiooni pind on 596.3/13=45.9m2. Filtri mõõtmeteks plaanis 7.5*6.2m, seega on filtri pind on 45.9m2.Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:
N1–remondisolevate filtrite arv; N=1
<10m/hFiltri kihi paksus on 1,5m. Filtri uhtumine toimub veega, mida voetakse puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile quh=A*w
A –filtri pind; A=46.5m2
wЃE uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m2
quh=46.5*12=558l/s=0,558m3/s
Uhtumise toimub pilukuplite abil, mis on kinnitatud keermega filtri kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s, pilude läbimõõt on 0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m2, seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.
Ühtevesi kogutakse ära filtri pinnalt renniga. Rennid on roostevabast plekist poolringikujulised. Renni servad peavad olema rangelt horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: Br=K*
K ЃEtegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2
qrЃErenni vooluhulk; qr=0,558m3/s
ar - tegur; ar=1,5
Br=2*
Renni vertikaalosa kõrgus:
Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. Dh=He/100;
H ЃEfiltrikihi paksus; H=1,5m
e ЃEfiltrikihi paisumise protsent; e=45%.
Dh=
Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg (lühem) on 6m, siis renni põhja kõrguste vahe renni alguses ja lõpus on 0,01*6=0,06m.
Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja Hkan võrra:
Hkan=1,73*
qk ЃEkanali vooluhulk; qk=0,558m3/s
BkЃEkanali laius; Bk=0,7m
Hkan=1,73*
Vee liikumise kiirus kanali lõpus:
Vkan=qkan*Bkan*Hkan=0,558*0,7*0,8=0,3m/s
Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist. Uhtepumba valikuks summeerin rõhukaod:
1) pilukuplites
xpЃEkohttakistustegur; xp=4
VpiluЃEvee väljavoolu kiirus; Vpilu =1,5m/s
hpilu=
2) filtri kihis hf=(a+b*w)*Hf
a ЃEtegur; a=0,76
b ЃEtegur; b=0,017
w - uhtumise intansiivsus; w=12l/s*m2
HfЃEfiltri kihi paksus; Hf=1,5m
Hf=(0,76+0,017*12)1,5=1,45m
3) juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi graafikut ja leian, et vooluhulgal q=0,558m3/s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega juurdevoolutorustikus on rõhukadu:
hjv=
Kogu rõhukadu h=hpilu+hf+hjv=0,46+1,45+1.25=3.16m.
Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20НДЃE30, n=73.6ЃEЃEsup>-1.
v Puhta vee reservuaar
Reservuaari maht on arvutatav W=3*Qt+Quh+Q5%
Qt ЃEtuletõrje vooluhulk m3/h; Qt=208.3m3/h
QuhЃEveehulk filtrite uhtumiseks. Arvestatakse kahe järjestikulise uhtumisega Quh=0.558*2*6*60=402m3
Q5% -puhtavee reservuaari reguleeriv maht on 5% ööpäevasest toodangust: Q5%=0,05*109000=5450m3
W=3*208.3+402+5450=6477m3
Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.
v Osoon
O3 kogus on 3 mg/l. Seega O3 kulu on 3*109000g/d=327kg/d.
v Koagulant
Koaguleerimiseks kasutatakse Al2(SO4)3ЃEalumiiniumsulfaati. Koagulant kogus on
Dk=4
AL=
Q ЃEveepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m3/d
DkЃEkoagulandi kogus; Dk=34mg/l
a - vahekäikude lisapinda arvestav tegur; a=1,15
pcЃEveevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; pc =45%
GoЃEkoagulandi mahu mass; Go=1,1t/m3
hkЃEkoagulandikihi paksus laos; hk=3,5m
AL=
Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent laaditakse greiferiga. Paagi maht on:
WL=
n ЃEajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h
bLЃElahuse konsentratsioon paagis; bL=20%
WL=
= 2.1m3Paagi gabariidid 1,3*1.3*1.3m. Lahustuspaake on 3. Lahustuspaagist suunatakse lahus edasi lahusepaaki, kus see lahjendatakse 12%-ni. Lahusepaagi maht on:
W=
b ЃElahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%
W=
=3.5m3Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.
Lahustamiseks nii lahustus- kui lahusepaagis kasutatakse suruõhku. Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:
qõ=a*b*8
a - paagi laius; a=1.3m
b ЃEpaagi pikkus; b=1,3m
8 ЃEõhu kogus l/s m2 kohta;
qõ=1,3*1,3*8=13.52l/s
Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:
qõ=a*b*4
a - paagi laius; a=1,55m
b ЃEpaagi pikkus; b=1,55m
4 ЃEõhu kogus l/s m2 kohta;
qõ=1,55*1,55*4=9.61l/s
Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.
Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.
v Lubi
Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:
DL=eL*(
)eLЃElubja aktiivosa ekvivalentmass, eL =28mg/mg*ekv
ekЃEkoagulandi aktiivosa ekvivalentmass; ek =57mg/mg*ekv
DkЃEkoagulandi kogus; Dk=34mg/l
LoЃEtoorvee leelisus; Lo=1,1mg*ekv/l
1 - jääkleelisus
DL=28*(
)=16,7mg/lLubja kulu on 16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d. Lubi saabub veepuhastus jaama kustutamata tahkel kujul ning teda säilitatakse laos. Enne vette lisamist lubi kustutatakse. Kustutamata tükid ja lisandid eraldatakse hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse lubjapiimapaaki, kus toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:
WLP=
QtЃEtunnivooluhulk; Qt =4542m3/h
n ЃEajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h
DLЃEvajalik lubja annus; DL =16.7mg/l
bLPЃEaktiivaine sisaldus lubjapiimas; bLP =5%
gLPЃElubjapiima mahumass; gLP =1t/m3
WLP=
=4.55m3Paagi gabariitideks on: diameeter 1,46m, kõrgus 2,7m. Paigaldatud on 3 paaki, millest 1 on reservis. Lubjalahus valmistatakse lubjapiimast kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud ja küllastunud lubjalahus kogutakse rennidega kust ta annustuspunba abil lisatakse puhastatavale veele.
v Flokulant
Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks on 1% hõljuvaine hulgast 0,75mg/l. Flokulanti kulub 0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.
PAA lisatakse vette lahusena, mis valmistatakse tehnilisest produktist (geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada lahust ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.
v Kloor
Kloori normatiivne annus järelkloorimisel on 0,75mg/l. Seega arvutuslik kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.
v Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus
Seade | Rõhukadu, m | Veepinnakõrgusmärk |
Mikrofilter | 0,6 | 9,3 |
Mikrofiltrist-kontaktbasseini | 0,2 | |
Kontaktbassein | 2,0 | 8,5 |
Kontaktbasseinist segistisse | 0,2 | |
Segisti | 0,2 | 6,3 |
Segistist-flokulats.kamber/setitisse | 0,4 | |
Flokulats.kamber/setiti | 0,8 | 5,7 |
Flok.kamber/setitist kiirfiltrisse | 0,6 | |
Kiirfilter | 3,5 | 4,3 |
Kiirfiltrist puhtavee reservuaari | 0,8 | |
Puhta vee reservuaar | 0 |
v Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.
Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem. Filtrite pesuvesi suunatakse kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta osaliselt setib. Väljasettinud liivaosakesed ja hõljum suunatakse reservuaarist kanalisatsiooni. Ülejaanud osa pesemisveest suunatakse segistisse, kust algab tema täielik puhastamine.
Sette massi moodustab horisontaalsetitist välja settinud sete. Sette kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete juhitakse rennide abil 0,3m paksuse kihtidena.
vee jaotusvõrgu arvutus
109000m3/d=1261.6l/s
227.1l/s 69.1l/s 126.2l/s
734.5l/s 661.4l/s
250m 250m 250m
300l/s 10l/s 535.2l/s
5 6
250m 250m
151.2l/s 164.1l/s
126.2l/s 189.2l/s
220m